First Shot

Ma otsustasin ka nüüd olla popp ja noortepärane ja hakata avalikult kirjutama oma tegemistest/mõtetest ja olemisest, ja olemine ei ole just kõige parem.. (Tänan Aare eilse õhtu eest.. ja tänase pohmelli). Ma ei tahaks hakata siin lahkama oma minevikku niipalju vaid hakkaks pigem keskenduma olevikule ja tulevikule. Olevik pole just kõige parem (kuid siiski kas kõik on nii halb ja nutune?). Mul on ju tegelikult kõik mis vaja olemas. Mul on armastav ja hooliv pere, kes on mulle olnud toeks, mis iganes mu elus ka ei ole juhtunud. Mul on töö, kus mu tegemisi ja olekut hinnatakse ja samuti on mul mingisugune tuleviku plaan eluks olemas ja seda juba 22a, ma olen oma elus kohanud piisavalt neid, kes ei tea mida nad elult tahavad ja ma leian et see ei ole õige. Kui sa tahad elus midagi saavutada, siis tuleb hakata tegutsema varakult, pärast võib olla juba nii et elu on lihtsalt üle sinu jooksnud ja keda sa siis süüdistada saad, peale iseenda? Nimelt olen ma ka üks neist eestlastest, kes on otsustanud oma kodumaa "Reeta" Ja sinna mitte elama minna. Neid põhjuseid on kindlasti rohkem kui üks. Ja kuna ma olen sealt juba üle 2a eemal olnud, siis ma ilmselt ei tunneks enam seal elades õnnelikult. Mul on plaan jääda siia.. Austraaliasse, maale kus on absoluutselt kõik võimalik ja viimane aasta mu elus on seda mulle ikka korralikult tõestanud, kuid siiski.. Ma ei ole kurb.. ohh ei.. Ma olen õnnelik et asjad läksid täpselt nii nagu nad läksid, ma olen viimase aastaga tegelikult palju õppinud. Ma olen õppinud, et inimesi tuleb palju paremini hoida, kellest sa tõesti hoolid, ma olen õppinud mitte vihkama(selle üle kusjuures ma olen kõige õnnelikum), ma olen õppinud et kui väga tahta siis on kõik võimalik, ja mis peamine ma olen õppinud olema õnnelik, selle üle mis mul on ja mis on eluks tegelikult vaja.

Ma tahaks teha kõigi maailma inimestele selgeks, et palun jätke mind selle eelmise suhte teemaga rahule, te ei suuda mind takistada sellest inimesest hoolimast, kuid ma olen otsustanud et me laseme üksteisel minna, ma olen õnnelik et tal on ilmselt keegi teine kes ta teeb õnnelikuks ja tegelikult teise inimese õnn peaks ju ka olema see kõige olulisem eks. Seega.. palun.. oli mis oli ja aitab, sellele kõigele paneme lõpu selle lauluga:

Three Days Grace

Niisiis on pühapäeva õhtu, ma olen terve päeva tegelenud sõprade piltide vaatamise, nende blogide lugemise ja vanade aegade meenutamisega, mul on kohutavalt hea meel, et mul on need mälestused nendega ja et nad on täpselt sellised nagu nad on. Aga see selleks. Lisaks kõigele muule on mul esimest korda yle pika aja päev, kus ma tõesti naudin elu.. Sellesmõttes et Päev hakkas mul pärast 12, ma isegi ei mäleta millal ma viimati nii hilja tõusin. Pärast esimest 3 tassi kohvi otsustasin oma elamises suured koristustalgud korraldada, mis kujunes pea 2h.. Loomulikult käis sinna juurde kõvasti mängiv rock muusika (mida ma olen just viimaselajal nautima hakanud, mulle ei ole eriti see kunagi peale läinud, kuid viimased kuud.. ma nagu muud ei tahakski). Pärast koristustalgusi otsustasin ma hakata pesu pesema, mis ei meeldinud mu pesumasinale ja ta otsustas katki minna. Kuna ma olen siin juba pea 2a olnud, on mul ellusuhtumine suhteliselt kindel, kui midagi katki läheb siis on vaja see korda teha, kuid kui ma ei oska seda romontida siis ma ikkagi proovin.. Mis kujunes välja uputuseks vannitoas, kuid pärast tõsist maadlust ja kui olukord hakkas juba kujunema pesumasina kasuks, sain ma ta ikkagi korda, parandusmeetodiks oli siis üks kõva rusikahoop, mille peale ta sai aru, et parem oleks ikkagi pesu puhtaks pesta. Kindel võit ühesõnaga. Pärast seda otsustasin minna jõusaali, mis kujunes 1.5h täielikuks ajaraiskamiseks, kuna eilne 1.5 kasti õlut Aarega oli tänasesse päeva jätnud oma kindla jälje, kuid vähemalt ka käisin ja tegin midagi.

Ja tänast päeva kavatsen ma lõpetada, korraliku välja magamisega, sest ma ei mäletagi millal ma seda sporti viimati harrastasin, homme ju vaja minna tervisekontrolli, mis on vajalik minu kooli minekuks:)

Tänast päeva jääb lõpetama lugu mis on minnd terve päeva kummitanud:

Five Finger Death Punch Far from Home